12. Laupäeva õhtul
Ükspäinis alanduse ja iseenese ärasalgamise läbi võib inimene Jumala armu omas südames maitsta saada.
Tahad sa Jumala armu ja väge omas südames tunda ja maitsta, siis pead sa seda hoolega otsima, tänuga seda vastu võtma, alandlikult seda varjule hoidma ja sagedasti seda pruukima. Aga seda aega ja viisi, kuidas ja mil ajal see Jumalale meelepärast on sulle seda anda, pead sa Jumala hooleks andma. Kui sina aga väga pisut ehk vahest sugugi Jumala armu liigutamist omas südames ei tunne, siis pead ennast alandama. Aga sa ei pea seepärast kurvastama ega meelt äraheitma. Jumal annab vahest ühel silmapilkmisel inimesele seda kätte, mis Ta kaua jätnud andmata.
Kui Jumal meile ikka kohe oma armu võtaks anda, kui meie seda Tema käest palume, siis ei jõuaks ega suudaks meie nõtrus seda mitte igakord kanda. Seepärast peame ikka kindla lootusega ja alandliku kannatusega Jumala armu ootama ja mitte ära tüdinema ega seda ootamise aega pikaks panema. Vahest on üks väike asi, mis seda armu sinust ära keelab. Ja see ehk on sinu meelest väike asi aga ometi on see Jumala ees nii suur asi, et see seda keelab sulle andmast. Ja kui sa nüüd sedasama väikest ehk suurt asja, mis su südames varjul on oled enesest ära heitnud, kohe saab sulle seda siis antama, mis sa oled palunud.
Sest niipea kui sa ennast kõigest südamest Jumala hooleks oled andnud ja mitte enam pea üks ja pea teist asja oma tahtmise ja soovimise järel taga ei aja, vaid ennast kõige oma tahtmise ja meele ja mõistusega Jumala kätte annad, vaata, siis kohe võtab Jumal ennast sinuga ühendada, sa tunned siis kohe rahu omas südames ja sa ei sooviks siis enam muud, kui et Jumala tahtmine kõigis asjus sinu juures võiks sündida. Kes nüüd nõnda puhta südamega ennast Jumala poole hoiab ja ennast lahti on löönud kõigist kaduvaist asjust, see on siis ka kõige enam valmistud Jumala armu vastu võtma. Sest kust Issand tühja riista leiab, sinna paneb ta oma õnnistuse sisse. Mida enam inimene tühjaist asjust lahkub, ennast ära salgab ja oma vana inimest enese sees suretab, seda usinam on Ta tulema ja seda suurem on Tema and ja seda enam uuendab Ta inimese südant.
Vaata, nõnda saab see mees õnnistust, kes oma Issandat võtab kõigest südamest nõuda ja kes oma südant mitte kaduva asja külge ei seo. Tema saab püha altari Sakramendist seda armu, et ta Jumalaga saab kindlasti ühendatud. Ja tema mitte ükspäinis oma au, oma kasu, oma troosti, magusat tundmist ja südame liigutamist taga ei aja, vaid ükspäinis Jumala au. Seepärast saab temale siis kõik muud pealegi antud.
vt ka https://www.kolmainu.ee/ajaveeb/i-valmistamine-meie-issanda-armulauaks-esmaspaeva-hommikul/
