Kui me usaldame kedagi, siis me usume temasse. Me oleme veendunud, et tema tehtu on hea. Meil on veendumus, et tema praegused teod ja tulevikuplaanid viivad elu edasi. Need teod ja tegevused, mis tema tulevikuplaanide järgi teostuvad ei kahjusta meid ega meid ümbritsevat loodust. Need teod ei põhjusta meile hingevalu. Me tajume, et ta on meile meie igapäevastes tegevustes toeks ja samas varjupaigaks. Ta on hea abimees. Samas on ta meie jaoks kergesti leitav
Jumala võitud mees prohvet Jesaja annab Vanas Testamendis Jumala sõnumi edasi rahvale järgmiselt: „Sinu müüride peale Jeruusalemm, olen ma seadnud vahid. Minge, minge väravaist välja, valmis-tage rahvaile teed, sillutage, sillutage maanteed. Öelge Siioni tütrele: Vaata su pääste tuleb! Ja teid hüütakse „Pühaks rahvaks“, „Issanda lunastatuiks“(Js 62: 6,10-12). Loetud tekstist me näeme, et Jumal annab kindlustunde rahva tegemistele. Samas kutsub ta rahvast üles tegudele, sest Jumal saab oma plaani ellu viia ainult rahva tegude kaudu.
Me teame Uue Testamendi kirjakohtade järgi, milliseid imetegusid tegi Jumala Poeg Jeesus. Vaatamata nendele imetegudele ei usaldanud rahvas teda. Rahvas ei uskunud temasse. Isegi ta jüngrid kahtlesid kas ta on Messias. Jeesuse ülestõusmine pärast ristisurma ja tema ilmu-mine Galileas jüngrite ette avas nende silmad. Nad said aru, et Jeesus on Messias. Kohtumisel jüngritega läkitas Jeesus neid kuulutama evangeeliumi üle maa.
Meie usk Jeesusesse saab väljenduse meie igapäevastes suhetes kaasinimestega. Kui me teeme seda teistele, mida me soovime, et meile tehtaks, siis me kõnnime Jeesuse jälgedes. Me peame teadma, et meie patuste õigeksmõistmine saab toimuda ainult meie usu läbi Jeesusesse.
Apostel Pauluse kirjast roomlastele loeme: „sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses“
.
