Prohvet Iiob kurdab Jumalale oma viletsuspäevade üle. Ta räägib Jumala- le, et ta on saanud tuha ja põrmu sarnaseks. Ma kisendan su poole aga sa ei vasta. Sa oled muutunud julmaks mu vastu. Ta kinnitab Jumalale oma tegude süütust. Ta küsib Jumalalt, et kas ta on tagasi lükanud vaeste soo-ve, kas ta on üksinda söönud oma palukest. Iiob kinnitab, et ta ei ole oma suul lubanud pattu teha, et ta ei ole isegi oma vihamehe õnnetuse põrast rõõmustanud. Ta peab ennast Jumalast õigemaks. Kõigevägevam kostku mulle, ütleb Iiob.
Jumal kostab Iiobile küsimuste vastuste vormis:”Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta kui sul niipalju tarkust on. Kas sa oled jõud-nud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas? Kas sa taipad kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead! (Ii 38:4,16,18)
Jumal teeb Iiobile oma vastusega selgeks, et tema Loojana valitseb loodusjõudude üle ja küsib vastust Iiobilt, et kas Iiob suudab aru saada kõigest sellest, mida Tema on loonud. Kui Iiobil olid head ajad, siis ta kii-tis Jumalat. Raskel ajal ei suuda ta tunnetada Jumala tegude tarkust ja vajalikkust.
Ühel õhtul, kui Jeesus Kristus, Jumala Poeg, oli järve kaldal sööt-nud ligi viis tuhat meest, palus ta oma jüngritel sõita paadiga järve vastas-kaldale ja teda seal oodata. Mehed oli juba hulga aega sõudnud. Nad olid kaldast kaugele jõudnud. Järvel oli tõusnud tugev tuul ja väljas oli juba pime. Mehed suutsid lainetega võideldes vaevu hoida paati kursil. Äkki nad näevad vee peal kõndimas inimesesarnast kuju. Nad peavad seda ton-diks ja hakkavad hirmu pärast kisendama. See oli Jeesus, kes tuli nende juurde vee peal kõndides. “Olge julged, see olen mina, ärge kartke” (Mt 14:27), kõnetas Jeesus neid. Peetrus, üks jüngritest, kes kahtleb siiski, et kas tegu on Jeesusega ütleb: “Issand, kui see oled Sina, siis käsi mind tul-la enda juurde vee peal!” (Mt 14:28) Jeesuse kutse peale astub ta paadist välja ja kõnnib vee peal Jeesuse juurde. Tugevat tuult tundes lõi ta kart-ma, ja hakkas uppuma. Ta palub Jeesust ennast päästa. Jeesus haarab tast kinni ja ütleb: “Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?” (Mt 14:31) Nad astusid koos paati ja tuul rauges. Jüngrid, kes olid paadis, ütlesid Jeesusele, pärast järjekordse imeteo nägemist, et sina oled Jumala Poeg.
Jeesus näitas jüngritele, et ta Jumala Pojana valitseb loodusjõude. Hirm tundmatu olukorra ees paneb jüngreid kartma ja takistab Peetrusel soovitu lõpuni elluviimist.
Tänapäeva inimkond on vastutustundetult saamahimuga laastanud loo-dust. Me võitleme tagajärgedega. Põhjustega võitlemisele on vastu hetke kasu peal väljasolijad. Eestis me vaidleme, kas metsa lageraie ei tekita meile samasugust olukorda nagu Euroopas, kus on suures osas alles ainult parkmetsad. Seal puudub loodusele omane taimeliigi rikkus, metsloomade mitmekesisus ja lindude liigirohkus. Teadlased ütlevad, et üheliigiliste kuuse või männi istikutega mets ei taga elava looduse mitmekeseisust. Hiljem saadav puitmaterjal ei ole nende omadustega, mis elavas looduses kasvanud puidul. Oma igapäevases elus tunneme, kuidas kliima muutu-sed muudavad meie tavapärast elu.
Vastutustundlik suhtumine meid ümbritsevasse keskkonda aitaks ära hoida selle olukorra halvenemise. Sellele saame kaasa aidata oma igapäevase elu harjumuste muutmise loodussõbralikumaks. Selles aitab meid palve Jumala poole. Jumal on halastaja ja ta aitab meid.
Aamen
