Iumal läkitas oma ingli Gabrieli ilmutama preester Sakariasele, et ta nai-ne Eliisabet toob talle ilmale poja, kes täidetakse Püha Vaimuga juba ema ihus ja kes hakkab Eelija vaimus pöörama Iisraeli lapsi Jumala poole. Preester Sakarias ei suutnud uskuda seda sõnumit, sest tema ja ta naine olid juba väga eakad. Kuid Eliisabet, kes oli sigimatu, jäigi nendel päeva-del lapseootele. Ta tänas Jumalat, kes võttis talt ära inimeste silmis oleva häbi.
Eliisabeti lapseootuse kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli neitsi Maarja juurde. Ingel ütles: “Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures. Ja, vaata sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.” (Lk 1:30-31) Maarja vastas ingel Gaabrielile: “Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi.” Ja ingel läks ära tema juurest. (Lk 1:38) Neil päevil läks Maarja Juuda linna ja tu-li preester Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, hüüdis ta: “Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnis-tatud on sinu ihu vili. Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb mi-nu juurde?” (Lk 1: 42-43)
Eliisabet tõi ilmale poja, kellel pandi nimeks Johannes. Kuna preester Sakarias , kes oli elanud laitmatult ja aastakümneid täitnud Issan-da käske, ei uskunud Jumala saadiku ingel Gaabrieli sõnu jäeti ta keele-tuks kuni Johannese ilmale tulemiseni. Johannes ristis rahvast veega. Ta tunnistas samas, et tulemas on vägevam, kes ristib Püha Vaimu ja tulega. Vägev tulija oli Jumala poeg Jeesus, kes sündis neitsi Maarjast inimesena. Jeesus kandis endas inimeste muresid ja rõõme ja täitis kõige raskematel katsumustel oma koormat, öeldes: “Isa, kui Sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometigi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Lk 22:42)
Nii Eliisabet kui Maarja usaldasid Jumalat ja andsid ennast Juma-la kätesse, usaldades tema valitu õigsust. Sellepärast sündisidki nendega imed. Nad tegid seda, mis tavaarusaamade kohaselt tundub olevat võima-tu. Nad tänasid Jumalat, et Jumal just neid oli usaldanud. Neis ei olnud kõhklust, kas nad suudavad kanda koormat ja vastutust. Nad olid tõeli-sed Issanda teenijad.
Aamen.
