Jeesus, meie õnnistegija on ristisurma ja ülestõusmisega murdnud surma-ahela ja toonud rõõmusõnumi kõigile. Pärast ülestõusmist ilmutas Jeesus jüngritele ennast kolmandat korda Tibeeria järve ääres. Tema jüngrid olid tulnud öiselt kalapüügilt, kuid ei olnud midagi saanud. Jeesus oli hommi-kul vara järve kaldal ja kui ta seda oli kuulnud, andis ta neile nõu. Jüng-rid ei tundnud Jeesust nõuandjas ära. Pärast Jeesuse nõu kuuldavõtmist olid jüngritel võrgud kalu täis. Nüüd tundis üks jüngritest Jeesuse ja üt-les: “See on Issand.” Jeesuse rõõmusõnum neile oli: järgnege minule. Jüngrid järgnesidki Jeesusele.
Peetrus ja Johannes, Jeesuse jüngrid, aitasid tuua rõõmusõnumi jalutule mehele, kes oli toodud pühakotta palvusele. Nad vaatasid teda ainiti ja Peetrus ütles jalutule mehele: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” (Ap 3:6) Rahvas vaatas imetlusega Peetrust, Johannest ja nende järel kõndivat meest. Peetrus ütles rahvale, et mis te meid imetlete. Seda ei saatnud korda meie oma suurest jumalakartlikkusest või erilisest väest. Jumal tegi seda Jeesuse läbi. Aga võimalikuks sai see ainult tänu jalutu mehe usule Jeesusesse. See tegi tema tugevaks ja terveks kõikide nähes. Mees järgneski jüngritele.
Viimasel koguduse koolitusel olid meil külas misjonärid Helena ja Joona Toivanen. Arutasime, et kuidas vastata inimestele kui nendega suht-lemisel ühel hetkel meilt küsitakse, kas te olete usklikud. Kui me kinnita-me oma usku Jeesusesse ja selgitame, kuidas me selleni jõudsime, siis ole-me teinud esimese sammu rõõmusõnumi jõudmiseks vestluskaaslasteni. Jätkuvalt selgitades vestluskaaslastele, et Jumal oma armastuses andestab eksimused inimestele, kes järgnevad Jeesusele, toome neile võimaluse osa saada rõõmusõnumist jälle lähemale. Meie igapäevased teod tunduvad meile lihtsad ja vähetähtsad, kuid need tagasihoidlikud teod võivad tuua hingerahu teistele. Läbi nende heategude saame ise ja anname võimaluse teistel osa saada rõõmusõnumist.
Inimestena oleme me erinevad. Seetõttu me ei mõista ühtmoodi Jumala armu suurust. Jumala arm avaneb meile vaimse arenemisega üha suuremalt just niipalju kui me suudame seda oma inimlikkuses tunneta-da. Meil ei ole vaja teha muud kui suhelda Temaga ja usaldada ennast Temasse. Jumal soovib, et iga päev tooks meile rõõmusõnumi. Järgneme siis Temale.
Aamen.
