Oh ära jäta mind! Sa mulle kallim kõigest. Suur Jumal, aita Sa, et usun, elan kõigest, et lahkun õndsasti, näen igavesti Sind! Sest õhkan surres veel: oh ära jäta mind! Nii palvetas Salomon Franck, kes elas 17. sajan-dil. Selles Salomon Franck`i palves, et Jumal teda maha ei jätaks ja oleks toeks eluraskustes on samas nii tõotus kui piiritu usk Jumalasse.
Keegi mees rahva hulgast pöördub Jeesuse poole ja kurdab, et Jeesuse jüngrid ei suutnud vabastada tema poega kurjast vaimust. Jüngrid olid tulnud koos Jeesusega kirgastuse mäelt. Ilmselt jüngriteni ei jõudnud kirgastamise mõjuvõim. Jeesus sõitleb jüngreid: „Oh uskmatu sugupõlv“ (Mk 9: 19) ja lisab, et kes usub, sellele on kõik võimalik. Kohe pöördub poisi isa palvega Jeesuse poole: „Ma usun, aita mind mu uskmatuses.“ (Mk 9: 24). Poisi isa tunnistab Jeesusele oma usku, kuid samas lisab ausalt, et ta südames on olnud ka nõrkuse hetki, kus ta pole suutnud uskuda ega palvetada. See mees ei olnud Jeesuse jünger, vaid oli üks paljudest rahva hulgast. Mehe palve ja usu pärast ravib Jeesus ta poja terveks. Hiljem, kui Jeesus on jüngritega omavahel ütleb Ta neile: „See tõug ei lähe välja millegi muuga kui palvega.“(Mk 9:29)
Paastuaja algusest on möödunud 10 päeva. Täna võime endalt küsi-da, et kas me oleme suutnud tuua muutusi igapäevases elus, mis kinnis-taksid meie usku. Kui see pole olnud nii, siis ei ole hilja alustada ka täna. Püüame üle olla oma puudulikkusest ja alustada muutustega, mida oleme soovinud tuua oma ellu. Alustame hommikut tänupalvega, et meil on tänu Jumalale võimalus näha uut päeva. Loeme enne söömist söögipalve. En-ne magamajäämist palume Jumalalt abi, et ta hoiaks meid öösel kõige halva ja kurja eest. Neid palveid südamest lugedes saame hingerahu ja kindlustunde oma usku. Öeldakse, et usk ja palve sõnades peab leidma kinnituse inimese igapäevastes tegudes.
Meie koguduse pühapäevakooli lapsed koos juhendaja Tiina ja tema abilise Liivia`ga olid eelmisel pähapäeval külalisteks Kadrina koguduse lastel. Minul oli ka võimalus sellest osa saada. Sellel ajal kui lapsed viisid läbi ühist pühapäevakooli tundi, olin mina koos lastevanematega koguduse jumalateenistusel. Pärast istusime koos kohvilauas ja rääkisime oma muljetest. Ma tundsin ennast uues olukorras hästi ja sain kinnitust oma usule. Kohtumised teiste koguduste inimestega ja osasaamine ühisest palveosadusest toetab meie usku ja vabastab kõhklustest.
Aamen
