Jumal on mures oma loodu käekäigu pärast. Läbi prohvet Jesaja ta kur-dab, et ta on olnud kättesaadav kõigile. Ta on sirutanud oma käsi nende kangekaelsete poole, kes teda ei ole otsinud ja ei ole tema nime appi hüüdnud ning käivad mööda halba teed.
Ta saadab oma Poja maa peale.Ta näitab Tema kaudu inimestele oma armu suurust ja pakub neile võimalust pääseda pärast siit ilmast lahkumist tema Rahuriiki. Jumala poolt välja valitud juudi rahva seas oli neid, kes uskusid Jeesusesse ja järgnesid Temale. Ka tolle aja teiste rah-vuste inimesi, keda nimetati paganateks, veenis Jeesus endasse uskuma ja paljud neist järgnesid Temale. Kuid palju oli ka neid, kes ei võtnud Jee-sust omaks ja soovisid Ta surma. Tolleaegne rooma võim nägi Jeesuses endale ohtu. Variserid, kes olid tollal kehtinud käsuseaduse kohusetund-likumad täitjad, hoiatasid Jeesust, et teda tahetakse tappa. Me ei tea, kas nad olid hakanud uskuma Jeesuse õpetusse või oli nende meelemuutu-seks mingi muu ajend. Jeesus vastas neile, et tema ei jäta oma missiooni pooleli, vaid ta ravib edasi inimesi ja ajab neist välja kurje vaime. Ta oli teel Jeruusalemma poole. “Siiski, ma pean rändama veelt täna ja homme ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas.” (Lk 13:33) Jumala Poeg läks vastu oma saatusele, et läbi oma surma ja ülestõusmise päästa meid patuseid.
Miks me peame kannatama, miks laseb Jumal meil tunda valu kui ta on hea, küsitakse ühes Pereraadio saates? Jumal ei lase meil kannatada. Teod, mis toovad inimestele kannatusi ja valu, on inimeste poolt valitud . Jumal on jätnud meile valikud. Kas me valime Jumala armu läbi tema armastuse teod või oma puudulikkusest enda isekuse, ahnuse, võimu soovi teod, see on meie valik. Kahjuks oma puudulikkuses valime sageli oma soovide täitmiseks tee, mis kellelegi kannatusi teeb. Sellele ei ole õigustust. Kuid samas need kuuluvad meie igapäevase elu juurde. Meie saame vähendada kannatusi, kui me uskudes Jumalasse, teeme teistele seda, mida soovime, et meile tehtaks. Kui kannatus tundub vahel üle jõu olevat, siis mõeldes Jeeuse kannatustele ja palves pöördudes Tema poole saame temalt tuge.
Ta saadab meid ja kannab kui helde karjane, kord rõõmuriigi annab – kes on Ta sarnane. (KLPR 75) Aamen