3. Teisipäeva hommikul
Mis kasu saab inimene sellest, kui tema kõlblikul viisil armulauale läheb?
See suur kasu ja osa, mis inimene saab, kes usklikul viisil pühal õhtusöömaajal käib ei ole mitte kuld ega hõbe, ei mitte sellesinase maailma kaduv vara ja au, vaid inimeseks saanud ja meie eest risti löödud igavese ainusündinud Jumala Poja ihu ja veri. Kui meie seda usus vastu võtame, siis saame Temaga kõige ligemalt ühendatud. Meie saame Temaga üheks vaimuks (1Kr 6,17), saame Tema ihu liikmeks ning jääme Tema sisse ja Tema meie sisse (Ef 5,30; Jh 6,56). Ka igavest elu ja õndsat ülestõusmist kinnitatakse meile seeläbi, sest meie Issand tõotab meile seda ise anda, üteldes: Kes minu liha sööb ja minu verd joob, sel on igavene elu, ja mina äratan teda üles viimsel päeval (Jh 6,54).
Seda arutu suurt kallist salaasja, mis Issand pühal õhtusöömaajal inimesele tahab anda, ei või inimene oma nõdra mõistusega mitte ära mõista. Ükspäinis võib Püha Vaim seda inimese südames äraseletada. Igakord ei tunne küll inimene seda armu mitte nii elaval ja vägeval kombel omas südames, aga siiski ei jää usklikul pühal õhtusöömaajal olles süda iial tundmiseta. Ehk küll südame tundmine vahest vägevam ning vahest vähem, siiski võib usklik tõesti loota, et see Issanda nägemata arm, kellest tema pühal õhtusöömaajal osa saab, veel palju ülem ja kõrgem on kui süda tunneb. Oma südame tundmise järele ei või meie Sakramendi õnnistust mitte arvata. Ei mitte see, mis meie omas südames maitseme ja tunneme ole ülem asi Sakramendi juures, vaid see and, mida meile Jumala sõna ja tõotuste läbi pakutakse. Vaata, need sõnad: Mis teie eest ära antakse ja ära valatakse pattude andeksandmiseks, on see ülim asi Sakramendis, ja kes needsamad sõnad usub, see saab pattude andeksandmist ja kes pattude andeksandmist on saanud, see on siis ka elu ja õnnistust saanud. Kui see teadmine usu läbi meie südames on, et me pühal õhtusöömaajalt pattude andeksandmist, elu ja õnnistust oleme saanud, siis võime rahul olla. Siis teame ka, et oleme oma Issanda juurest armu leidnud, et Issand ennast meiega on ühendanud, et Ta meie patud on andeks andnud ja enesele eluaset meie südamesse on teinud. Ära siis lase ennast sellepärast ärakeelda armulauale minemast, kui Issand sulle mitte igakord magusat tundmist südames maitsta ei anna, sest see ei ole mitte inimese tegemine ega võtmine, vaid Issanda arm ja Tema ise teab mil ajal ja mispärast Ta seda meile annab. Meie kohus on aga kõige sellega rahul olla, mis Tema meiega teeb, ja ükspäinis seda armu ja abi Tema käest paluda, et võiksime Tema, kui oma Päästja ja Õnnistegija sisse uskuda ja valguses käia, nõnda kui Tema ise valguses on. Siis on meil isekeskis osa ja Jeesuse Krisuse Jumala veri teeb meid puhtaks kõigest patust.
Palve
Oh, minu igavene armuline halastaja Issand! Sinu sõnast oleme näinud ja kuulnud, et meie ei pea püha õhtusöömaaega mitte paljaks välispidiseks kombeks arvama, vaid et seal sees Sinu lõpmata suur armastuse vara on varjule pandud, mis Sina ka meile vaestele oled valmistanud. Oh, anna siis, et meie süda seda suurt armuandi õieti kalliks võtaks pidada, et meie alandliku austamisega ja tõsise iseenese läbikatsumisega Sinu püha armulaua vastu endid võtame valmistada. Anna, oh Issand, et Sinu kallis püha õhtusöömaaeg, mille vastu meie endid nüüd valmistame, meid südamest Sinuga ühendaks ja meie tõesti seda väge südames tunda ja maitsta annaks, mis Su vere äravalamise ja surma sees on, et meie haige ja patune hing sest terveks saaks ja meie südames palav ja tegev armastus Sinu vastu saaks põlema süüdatud. Anna meile nüüd selleks, iseäranis neil päevil, kus me Sinu armulaua vastu valmistame, oma armu, et võiksime iga päev õiget hoolt oma hinge eest kanda. Et võiksime valvata ja paluda ja eneste südamed Sinu sõna järel, Püha Vaimu läbi õieti läbi katsuda ja siis kohtlase meelega ja uskliku südamega Sinu armulauale minna. Selleks aita meid oma armu ja halastuse pärast! Aamen.
vt ka https://www.kolmainu.ee/ajaveeb/i-valmistamine-meie-issanda-armulauaks-esmaspaeva-hommikul/
