Suur lohe, keda hüütakse kuradiks, on koos oma inglitega maa peal. Ta ainukene soov on tuua meid ära Jumala juurest. Selleks püüab ta ära kasutada nii meie hinge kõikumisi, kartust elumuutuste ees, hirmu eluprobleemide lahendamisel, otsustamatust asjade elluviimisel. Samuti meie ihalust maise rikkuse ja võimu järele. Tema meelitused tunduvad esmapilgul ausad. Need lubavad meil näiliselt lihtsamini jagu saada igapäevastest eluraskustest ja kergemat pikaajalist elu, kui me ainult täidame tema soovid. Moosese esimeses raamatus on kirjas, et pärast seda kui Aabram oli löönud vaenlasi ja toonud tagasi Soodoma kuninga varanduse ja hingelised, pakkus kuningas kogu varanduse Aabramile. Sügavalt uskliku inimesena vastas Aabram: ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi, kõigest sellest, mis on sinu oma, et sa ei saaks öelda: Mina olen Aabrami rikkaks teinud! Mul pole midagi vaja – ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes koos minuga käisid – need võtku oma osa! (1Ms 14:23-24).
Usk Jumalasse avab ka meie südame headuse, annab tahtmise aidata nõrgemat, oskuse näha abivajajat, kartmatuse astuda vastu näiliselt tugevamale, julguse minna vastu uutele katsumustele. Usk Jumalasse arvati Aabramile õiguseks. Nii on usk ka meile õiguseks.
