13. Pühapäeva hommikul
Missuguse suure austamisega Kristust peame vastu võtma.
Need sõnad on Sinu enese sõnad, Jeesus Kristus, Sa igavene tõde! Et need küll mitte ühel ajal Sinust ei ole räägitud ja ei ole ka mitte ühtekohta pühakirja üles pandud, ometi on nad Sinu sõnad, mis on tõsised, täis Vaimu ja elu. Seepärast võtan ma neid ka tänulikult ja truiste vastu. Need on Sinu sõnad, sest et Sina neid oled rääkinud. Aga nemad on ka minugi sõnad, sest Sa neid minu õnnistuseks oled öelnud. Heal meelel tahan neid Su suust vastu vütta ja sooviksin, et need ikka sügavamale mu südamesse tungiksid. Need sõnad on täis heldust, halastust ja armastust. Aga mu omad patud hirmutavad mind ja mu kuri südametunnistus peletab mind tagasi, kui ma seda suurt salaasja nende sõnade seest püüan kätte saada. Su sõnade magusus kutsub mind aga mu pattude hulk rõhub mind maha ja on mulle vaevais ja raskeks koormaks südame peal!
Sina käsid mind, et kindla lootusega Su juurde pean tulema, kui Sinust osa tahan saada. Sina ütled: Kui sa igavest elu ja igavest au tahad pärida, siis pead minu juurde tulema ja surematta põlve rooga minu käest vastu võtma. Tulge, ütled Sa, Tulge minu juurde kõik, kes vaevatud ja koormatud olete ja mina tahan teile hingamist saata. Oh kui magus ja lahke on see sõna, patuse kõrva ees, et Sina oh Issand, mu Jumal ükspäinis kõiki vaeseid, kellel kõigist on puudu enese juurde, oma püha ihu ja vere osasaamisse kutsud! Aga kes olen ma, oh Issand, et julgen ja usaldan Sinu ette astuda? Vaata, taevaste taevad ei mahuta Sind enese sisse, ja Sina ütled Tulge minu juurde kõik.
Mis tähendab see armuline ja helde kutsumine? Kuidas julgen ja tohin ma Sinu ette tulla ehk Sind oma hoonesse vastu võtta, sest ma olen roojane. Ma olen Su vastu eksinud, ma olen Su püha meelt väga kurvastanud ja Su vastu suurt pattu teinud? Inglid ja peainglid austavad ja kardavad Sind, pühad ja õiged kohkuvad Su ees, ja Sina ütled: Tulge minu juurde kõik. Kui Sina, oh Issand seda mitte ise ei oleks öelnud, kes küll võiks siis seda tõeks arvata? Ja kui Sinu armu käsk meid ei kutsuks, kes küll siis julgeks ja usaldaks Sinu juurde tulla?
Vaata, Noa, see vaga mees ehitas laeva sada aastat, et tema ja mõned teised temaga võiksid päästetud saada. Ja mina, kuidas mina võin minna mõne tunnikesega ennast nõnda valmistada, et ma ilma Loojat võin enese sisse vastu võtta?
Oh, kui suur vahe on Seaduselaeka ja kõigi tema pühitsetud asjade vahel ja Sinu kõige puhtama ihu vahel. Käsuohvrite vahel, mis oled seatud tulevaste asjade ettetähendamiseks ja Sinu püha ihu õige ohvri vahel, mis Sa oled andnud kõigi Vana Seaduse ohvrite tõeks saamise pärast. Oh, mispärast ei saa siis mitte minna soemaks ja tulisemaks Sinu pühast ligiolemises? Mispärast ei valmista siis mina mitte ennast suurema hoolega Sinu püha õhtusöömaaja vastu? Kui ometi kõik pühad peavanemad ja prohvetid, kuningad ja vürstid kõige oma rahvaga nii suurt hoolt oma Jumala teenistuse asjus on üles näidanud.
Oh seda püha Sakramendi imelikku suurt ja salaja armu, mida aga ükspäinis usklikud saavad tunda ja maitsta aga ei mitte uskmatta inimesed. Sellesinatse Sakramendi seest jagatakse inimestele Vaimu armu ja uuendatakse ärakadunud hinge jõudu ja antakse jälle temale täit ilo, mis pattulangemise läbi tema sees oli ära rikutud.
Kurvad küll peame olema ja nuttes oma häda, oh Issand Sinule kaebama, et ikka nii leiged ja hooletumad oma hingehoidmises oleme. Jah, nuttes peame kaebama, et ikka veel neid nii palju on, kes sest pühast õndsakstegevast asjast nii väga pisut lugu peavad. Oh seda inimeste pimedust ja südame kangust, et nemad Sinu armust ja pühast Sakramendist nii vähe võivad lugu pidada.
Sest kui seesinane Sakrament aga ühes paigas saaks peetud ja ühest ainsast preestrist pühitsetud, vistist ihaldaksid inimesed siis enam selle järele ja läheksid sinna Jumala preestri juurde, kus seda välja jagatakse, et osa võiksid saada Jumala salajaste asjade pisimist. Aga nüüd on palju preestrid seatud ja mitmes paigas jagatakse välja Kristuse ihu ja verd, et seeläbi Jumala arm ja armastus inimeste vastu ikka selgemini saaks välja paistma ja püha Sakrament ikka enam saaks üle kõige maailma väljalaotud.
Tänu Sulle, oh truu Jeesus, Sa igavene hinge karjane , et meid vaeseid majalisi väärt oled arvanud oma kalli ihu ja verega jahutada ja oma sõnaga kutsuda, kui ütled: Tulge minu juurde kõik, kes vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata.
t ka https://www.kolmainu.ee/ajaveeb/i-valmistamine-meie-issanda-armulauaks-esmaspaeva-hommikul/
