11. Laupäeva hommikul
Kuidas mõned vagad kõigest südamest Sakramendi järele igatsevad.
Oh, kui suur on Sinu helduse rikkus ja see õnnistuse täius, mis Sina, oh Issand neile tahad jagada, kes Sind kartvad. Kui ma selle peale mõtlen kuidas mõned vagad inimese nii suure püha hoolega ja põleva armastusega Sinu Sakramendi juurde lähevad, siis, oh Issand, pean ma häbenema, et mina nii leigel ja külmal viisil Su püha altari ette, Su püha õhtusöömaaja juurde astun. Issand! Ma pean ense üle õieti kurvaks saama, et nii kuiv ja tuim oma südame poolest olen, et mu süda sugugi nõnda ei ole liigutatud ega nõnda Sinu armust põlema süüdatud, kui mitmel teisel vagal, kes põleva himuga ning tulise armastusega Su püha armulaua juurde ruttavad, kelle süda nõnda kui meevaha on ära kullatud, kes ei või oma silmavett keelda jooksmast, kelle süda ja suu alati Sinu kiitust täis ja kelle nälga ja janu ükski muu asi ei või kustutada kui Sinu ihu ja veri. Ja kes enne ei või rahule jääda ja selle ihaldamist ükski muu asi ei või vaigistada, kui üksnes Sinu püha ihu ja veri, kui nemad seda oma näha ja janu kustutamiseks on saanud armulaual vastu võtta.
Tõsti, eks ole nende usk, mis armastuses on põlev, tunnistuseks Sinu püha ligiolemisest? Eks nemad ole need, kes oma Issandata leivamudmisest ära tundvad ja kelle süda elavalt on põlemas, kui Jeesus nendega on teed käima? Aga niisugust armastust, niisugust tundmist, niisugust püüdmist ja tulist ihaldamist ei tunne mina vaene mitte enese sees. Oh Sina, hea, helde ja armuline Jeesus! Ole siis ka minu vaese vastu armuline ja anna mulle vaesele sandile vahest harvagi pühast altarisakramendist pisut tunda Su armastuse leeki, et seeläbi mu usk enam väge ja mu lootus Sinu armu peale ikka elavamaks võiks saada ja et mu armastus, mis taeva leiva läbi mu südames on põlema süüdetud, iial enam mu südamest ei saaks ära kustutatud.
Sinu halastus, oh Issand, on suur ja vägev. See on küll nii suur, et mulle mu palve ja igatsemise peale oma armu võid anda ja mu vaese südamesse oma Vaimu läbi armastuse leegi võid põlema süüdata. Kui ka mu himu ja ihaldamine Sinu järele veel mitte nõnda kuum ei ole kui see küll õiguse poolest peaks olema, siiski on Sinu armu läbi mu südames igatsemine, selle kuumuse järele. Mu palve sees on ikka see südamlik soovimine, et saaksin ühendatud Su pühade sõpradega ja arvaksid ka mind nende seltsi ja nede osasaamisse, kes Sind teenivad igavese õiguse, vagaduse ja pühituse sees.
vt ka https://www.kolmainu.ee/ajaveeb/i-valmistamine-meie-issanda-armulauaks-esmaspaeva-hommikul/
