Valmista ennast suure hoolega armulaua vastu, et Kristust võiksid vastu võtta.
"Mina olen (ütleb Jeesus) kõige puhtuse sõber ja pühaduse allikas. Seepärast otsin ma ka puhast südant. Ükspäinis puhtas südames võin ma enesele eluaset teha. Valmista siis mulle üht suurt ja ilusat võõrastetuba, siis tahan ma oma jüngritega paasatalle su juures süüa. Kui sa taha, et su juurde pean tulema, ja su juurde jääma, siis pühi enne seda vana haputaigen välja ja puhasta oma südant minule eluasemeks. Aja patt ja maailm omast südamest välja, pane uks nende eest lukku ja istu kui üksik lind katuse peal ja mõtle omad patud südamliku kahetsemisega."
"Ometi pead sa ka teadma, et sa mitte omast väest ja oma teenistuse läbi ennast õigeks võõraks püha õhtusöömaaja vastu ei jõua valmistada, kui sa ehk terve aasta selle peale võtaksid mõtelda. Üsna selgest halastusest ja armust annan ma sulle luba, et mu laua juurde võid tulla. Nõnda kui santi kutsutakse rikka joodule, ilma et ta seda väärt ehk teeninud oleks, nõnda ka sind. Ja nõnda kui sandil ei ole muud tasuda, kui aga alandlikku ja südamlikku tänu, nõndasamuti on ka sinu kohus seda teha. Tee siis, mis sa võid ja nii palju kui jõuad ja tee seda hoolega aga mitte palja viisi, kombe ja kasu pärast, vaid alandliku ja lapseliku meelega võta armastuses oma kalli Issanda ja Jumala ihu ja verd vastu. Sest mina olen see, kes sind on kutsunud. Mina olen, kes sulle käsu olen andnud, et pead tulema. Mina siis ka olen, kes sind tahab aidata ja sulle seda anda, mis sul veel puudu. Tule aga ja võta mind vastu oma südamesse."
"Kui ma sulle oma taeva armu maitsta annan, siis täna mind, oma Jumalat selle ette. Sest see on sulle antud aga ei mitte, et sa selle väärt oleksid, vaid et ma olen su peale halastanud. Kui sul seda armuandi mitte ei ole, kui sa ennast tunned tuima ja külma olevat, siis jää kindlasti palvesse. Siis õhka ja koputa senikaua, kui sa minu käest armu ja õnnistuse raasukesi oled saanud. Sest sinul on mind tarvis ja ei mitte minul sind. Sina ei tule mitte mind pühitsema, vaid mina tulen sind pühitsema ja parandama Seepärast ära põlga minu armu, vaid valmista oma südant suure hoolega, et mind võiksid oma südamesse vastu võtta."
"Aga ei pea sa ennast mitte ükspäinis enne lauale minemist valmistama, vaid ka pärast laual käimist on sul tarvis suure hoolega seda Jumala armuandi, ning vaga ja püha meelt hoida. Sest õige valmistamine pärast laual käimist on jälle kõige parem ettevalmistamine edaspidise armusaamise vastu. Sest inimene võib pea jälle kõlvatumaks saada kui ta kohe pärast armulaual käimist ilmalikust rõõmust ennast laseb segada. Hoia palju rääkimast. Seisa ennemini varjul ja ole rõõmus Issanda sees. Mina olen see, kelle hooleks sa ennast pead andma ja nõnda andma, et sa enam ei ela enesele, vaid minule. Tee nõnda, vaata siis elad sa ilma mure ja kartuseta."
Järellugemine
Õnnis oled sina, kui sa seda kõike teed ja nõnda selle järele elad, kuidas siin lugesid. Õnnis oled sa, kui sa seda armu, mis sa armulaualt oled saanud niisama hoolsasti võtad hoida ja kinnitada kui sa seda enne õhtusöömaaega püüdsid kätte saada. Pärast valmistamine on niisama tarvis kui ettevalmistamine. Kes ennast mitte õieti ei valmista, on selle sarnane, kellel mitte söömaisu ega nälga ei ole toidu järele ehk kes oma suu kinni peab söömise ajal. Ja kes pärast püha õhtusöömaaega usu läbi seda Jumalal armu, mis tema saanud, mitte ei võta hoida, on selle sarnane, kes seda toitu, mis ta söönud, ei jõua omas sisekonnas ära jagada. See ei või siis sest enesele mitte õnnistust saada, vaid nuhtlust saada, sest temal on Issanda ihust ja verest süüd. Oh kui palju saab pattu tehtud suurema hulga juures, niihästi enne kui pärast laual käimist! Aga kust see tuleb? Eks see tule kõik uskmata südame ja kerge meele läbi. Inimene ei usu mitte elava usuga, et see roog nii püha ja et Issand see Õnnistegija ise andja ja jagaja on, kes meie juurde tahab tulla ja meie juurde jääda. See elav mõte – nüüd on Kristus mu sees! - peaks meie sees enam vägevam ja elavam olema. Oh, kui me ometi võiksime südamest öelda: Ma pean Sind kinni, ma ei lase Sind enam lahti! Oh, siis oleksime ikka ühest pühast õhtusöömaajast teisest saadik Jumala armuga täidetud! Oh, seda aita meid armas Issand Jumal!
Palve
Vaata, Issand! Ma tulen Su juurde et rahu ja rõõmu oma hingele püha õhtusöömaaja anni seest võiksin saada, mis Sa omast suurest heldusest vaestele patustele oled valmistanud. Vaata, Sinu seest võin ma seda leida, mis ma aga iial enesele võin soovida. Sa oled mu õnnistus, mu lunastus, mu lootus ja mu vägi, mu ehe ja mu au! Rõõmusta siis täna oma sulase hinge, sest ükspäinis Sinu poole pööran ma ennast palves. Oh, kui suure rõõmu ja alandliku meelega võtaksin ma Sind vastu ja viiksin sind oma kotta, et ka võiksin Sakkeuse viisil Sinust õnnistud ja Aabrami poegade hulka arvatud saada. Mu hing ihaldab Su ihu järele, mu süda igatseb Sinuga ühendatud saada.
Oh anna ennast mulle, sest ilma Sinuta ei või ma elada, ja ilma Sinu tulemiseta ei või ma kogunisti olla. Seepärast pean ma õieti sagedasti Su juurde tulema, et Sind võiksin mu õnnistuseks vastu võtta. Sest Sa ju ise ütlesid, halastaja Jeesus, kui Su rahvast õpetasid ja mõnda haigust parandasid: Mina ei taha neid mitte lasta minna söömata, et nemad tee peal ära ei nõrke. (Mt 15,32). Tee siis nüüd minuga nõndasamuti, sest Sa oled ju usklikkudele iseennast Sakramendisse jätnud. Sina oled mu kõigemagusam hinge kinnitus ja jahutus. Ja kes Sind on usus õieti vastu võtnud, see saab igavese au ja õnnistuse osaliseks ja pärijaks. Minul vaesel patusel, kes ma nii sagedasti komistan ja langen, nii usinasti tuimaks ja leigeks saan, on küll tarvis, et õieti sagedasti pihti ja armulaual käimise läbi ennast uuendan, puhastan ja otsekui põlema sütitan. Sest kui ma sellest kuiaks ära jään, siis pean küll karma, et oma püha nõu ja igatsemist Sinu püha Sakramendi järel peagi omast südamest võin ära kaotada.
Oh, kuidas on Sinu arm ja halastus meie vastu nii imeliselt suur, et Sina, oh Issand, meie Jumal, kõige vaimude Looja ja nende elujagaja, ennast nõnda oled alandanud, etSa meie juurde tahad tulla ja ennast oma jumaliku täiusega ja inimese olemisega meiega tahad ühendada! Oh seda õnnistud ja üpris väga õndsat hinge, kes seda armu ja õnne saab, Sind, oma Issandat ja Jumalat vastu võtta! Oh, missugust suurt ja armsat võõrast viib ta oma kotta. Oh, mis truule ja Sest Sinu püha nime suurus ja au, vägi ja tarkus on äraarvamatta! Aamen.ustavale sõbrale annab ta aset. Oh, mis ilusale ja ausale peigmehele annab ta suud. Sest Tema on see, keda tuleb üle kõige asjade armastada. Jah, Issand! Sina oled see isandate Issand ja kuningate kuningas. Sinu palge ees jäägu vaikseks ja keeletumaks taevas ja maa ja kõik nende au ja ilu. Sest kõik, mis nende sees, nende au ja ilu, see on Sinu armu rikkusest ja need ei ole ühtigi Sinu au vastu. Aamen.
vt ka https://www.kolmainu.ee/ajaveeb/i-valmistamine-meie-issanda-armulauaks-esmaspaeva-hommikul/
