Kuidas peab inimene ennast püha armulaua vastu valmistama?
Oh Issand! Kui ma Sinu suure au ja omaenese vaesuse ja kõlvatuma olemise peale mõtlen, siis hakkan ma kartma ja värisema iseeneses. Sest kui ma mitte ei lähe Su armulaua juurde, siis põgenen elu eest. Ja kui ma kõlvatumal viisil lähen, siis langen veel suurema patu sisse. Mida pean siis tegema, mu Jumal! Sa mu õige aitaja ja nõuandja kõige häda sees?
Õpeta Sina mulle õiget teed! Näita mulle lühidalt õiget valmistamise viisi. Õpeta mind, kuidas ma ennast õigel viisil Su püha laua vastu pean valmistama. Sest see on mul väga tarvis, et teada saan, kuidas ma jumalakartuses ja alanduses oma südant pean valmistama, et oma õnnistuseks Sakramenti võiksin vastu võtta ja osa saada, oh Issand, Sinu ihust ja verest.
(Lunastaja sõna)
Vastus. Kõige ennemiste on tarvis, et mõlemad, niihästi õpetaja, kes Sakramenti jagab, kui ka see, kes seda tahab ja vastu võtab kõige suurema südame alanduse ja autundmisega, kindla usuga ja püha nõuga Sakramendi ligi astuvad, et seda võiksid jagada ja vastu võtta ükspäinis suure Jumala auks. Katsu siis läbi oma südant, puhasta ja seleta seda oma jõudu mööda nii palju kui sul võimalik on, õige patukahetsemise ja alandliku patutunnistuse läbi nõnda, et sind enam midagi ei vaeva ja sa ühtigi enam ei tunne, mis sind koormaks ehk keelaks julgesti armulauale minemast. Vaata üleüldse kõigi oma pattude peale neid vihates ja püüa oma igapäevaseid üleastumisi ära tunda, haleda meele ja suure südame kurvastusega. Niipalju kui sa jõuad, siis tunnista Jumalale oma südame põhjast kõik oma hinge vaeva ja viletsust üles, miska patt sind võtab kiusata.
Kaeba härda meelega, et veel ikka nii väga lihaliku ja ilmaliku meelega oled, et veel nii väga talitsematta oma himude poolest; nii valvamatta oma meelte poolest; nii sagedasti võrgutatud tühjadest valemõtetest; nii väga usin kõige väljastpidise aga hooletu tähelepanematta seestpidise asja peale; nii usin naerma ja oma meelt segama aga nii kõva ja tuim silmapisaraid valama ehk kurvaks saama oma pattude pärast; nii kohe valmis lihahimude järele tegema aga pikaline nendele vastupanemises; nii usin uusi asju kuulamas ja ilusaid asju vaatamas aga nii jõuetu ärapõlatuid ja halbu asju üles võtma; nii ahne kõige asja ja rohke saagi peale aga kõva ja ihnus andmise peale; nii mõtlemata omas kõnes ja nii õppimata vait seista; nii talitsematta omas viisides; nii meeletu oma tegude sees; nii täitmatta ihuliku tarvituse poolest; nii hooletu ja tähelepanematta Jumala sõna kuulmises; nii kärmas tühja lobisemise peale; nii tuim hinge hoolekandmises; nii külm pühal laual; nii käre teiste meelt pahandama, teiste peale kohut mõistma; nii ülemeelne kui käsi hästi käib; nii ilma nõuta viletsuses; nii rikas heade mõtete poolest aga nii vaene kui tuleb nene järele teha.
Kui sa kõik need ja muud vigadused, kurvastusega kahetsed, neid üles tunnistad ja nende pärast kui laps kibedasti oled nutnud, oh siis uuenda oma meelt ja võta kindlat nõu, et oma elu tahad parandada ja kõik kurja ja patu maha jätta. Vaata, nõnda anna siis ennast ära salates hea meelega minu nime auks, mulle jäädavaks ohvriks. Pane ennast kõige oma puuduse, nõtruse ja roojusega otsekui omaenese südame altari peale ja nõnda ohverda siis ennast mulle kõige oma täie südame ja tahtmisega igaveseks ohvriks. See on – anna ennast mulle oma hingega igaveseks omanduseks, et nõnda kõlbavaks võiksid saada minu lauale astuda ja minu ihu ja vere Sakramenti oma õnnistuseks vastu võtta.
Sa ei või Jumalale enam paremat ega kõlbavamat ohvrit viia, kui seda, et sa pühal õhtusöömaajal Kristuse surma mälestuseks iseennast, nõnda kui oled, Jumalale ohvriks ja anniks võtad anda.
Kui inimene seda teeb, mis ta võib (Püha Vaimu abi läbi) ja kohtlase meelega seda kõike kahetseb, mis tema kurja on teinud, ennast minu poole pöördes armu ja andeksandmist paludes: nii tõesti kui ma elan, see on Issanda sõna siis ka tema vastu, mul ei ole head meelt selle surmast, kes õel, vaid sest kui see, kes õel on, pöörab oma tee pealt, et ta võiks elada. Kõik tema patu, mis ta teind, ei pea mitte mäletatama temale; ta teeb, mis kohus ja õige, ta peab tõesti elama. (Ef 33,11.16)
Palve
Igavene, kõigevägevam armuline Jumal, kes Sa oled öelnud: Pöörduge minu poole kõigest oma südamest ja paastumisega ja nutuga ja kaebusega; kes Sa oled öelnud: Õel jätku omad viisid maha ja kes nurjatu, omad mõtted ja pöördugu Issanda poole, siis halastab Ta tema peale ja meie Jumala poole, sest Ta annab väga palju andeks. Oh vaata, Issand! Ka meie oleme niisamasugused õelad ja nurjatumad, kes eksitee peal oleme käinud, seepärast palume Sind, heida armu meie peale ja aita meid sest patuhädast kuhu sisse meie oleme langenud, et võiksime nüüd kõigest südamest Sinu poole pöörda ja oma südant Püha Vaimu abiga õieti läbi katsuda. Oh saada ise seda kõik meie sees, mis patustpöörmiseks ja meeleparandamiseks tarvis läheb! Anna meile patutundmist ja kahetsemist. Süüta meie südames usku ja armastust ja anna ka seda kindlat nõu, et pattu võiksime vihata ja maha jätta ja Sinule ükspäinis elada. Issand, Sa is tead, mis meil kõige enam tarvis on, seda anna oma halastuse pärast! Aamen.
